Kuidas on muutunud kõrghariduskulud Eestis?

2019. aastal olid valitsussektori kõrghariduskulud suurusjärgus 320 miljonit eurot, ca 1,1% SKPst. Veel viis aastat tagasi investeeriti kõrgharidusse 1,4% SKPst ja tasuta kõrghariduse reformi eel koguni 1,6%[1].

Kõrghariduskulud on üheksa aasta taguse ajaga võrreldes jämedalt öeldes pea poole suuremad, täpsemalt on kasv olnud 47%. Sama ajal on Eesti majandus ja nt ka üldhariduskulud peaaegu kahekordistunud (esimene on kasvanud 89%, ja teine 91%). Hinnad on kasvanud 20%. Sellesse perioodi jääb ka 4 aastat, kus kõrghariduskulud ei kasvanud, vaid kahanesid.

Allikas: Eesti Statistikaamet: RR056: VALITSEMISSEKTORI KULUD (ESA 2010)(KONSOLIDEERITUD), miljonit eurot

Hariduskuludes sisalduvad nii õppeasutuste tegevuskulud ja investeeringud kui ka hariduspoliitika ja riikliku korralduse eest vastutavate asutuste kulud, samuti toetused üliõpilastele. RN on aastaid juhtinud tähelepanu, et mahajäämus on kõige suurem õppejõudude palkades. See paistab välja ka personalikuludest, mille kasvutempo on 2012. aastast üle kolme korra üldharidusest maas (seitsme aasta kasv kõrghariduses kokku 27% ehk veidi alla 4% aasta kohta, aga üldhariduses 90% ehk veidi alla 13% aasta kohta)[2]. Õpetajate palk on vahemikus 2013 – 2019 kasvanud 94%, avalik-õiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate palk 51%[3]. Üldharidus on hea näide sellest, kuidas riigi strateegiline otsus ja seda toetav poliitiline tahe ei seisne ainult sõnades.

Rahvusvahelises võrdluses[4] on meie hariduskulud osakaaluna SKPst üsna EL keskmise tasemel. Võrreldes end aga nende riikidega, kes pakuvad tasemeõpet tasuta ja suurele osale eagrupist ning kelle teadussüsteem tugineb ülikoolidele, investeerime kõrgharidusse oluliselt vähem nii osakaaluna SKPst kui ka üliõpilase kohta (meist investeerivad vähem vaid Küpros ja Kreeka).

Allikad: Eurostat: Public expenditure on education by education level and programme orientation - as % of GDP [EDUC_UOE_FINE06__custom_1062791]; Eurydice: National student fee and support systems in European higher education; https://op.europa.eu/s/pKje; HTM

Negatiivset rahastustrendi rahvusvahelises võrdluses iseloomustab ka Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni raport Public Funding Observatory[5], kus on näidatud Euroopa riikide inflatsiooniga korrigeeritud avalik panus kõrgharidusse võrreldes aastaid 2008 ja 2019; Eesti võrdlus on aastate 2008–2017 kohta[6].

[1] Kasutame praegu Eesti Statistikaameti andmeid, sest Haridussilmas on kõrghariduskulude metoodika kahel perioodil (2012-2014 ja 2015-2019) erinev. Uuemate andmetega kõrvutamiseks peaks varasema perioodi investeeringutes näitama samuti põhivara kulumit suurusjärgus 21-30 miljonit eurot aastas.

[2] Allikas: Haridussilm

[3] Selle perioodi kohta on kättesaadavad andmed, vastavalt õpetajate ja akadeemiliste töötajate kohta Haridussilmas ja RN kodulehel (statistika.ern.ee/tootajad).

[4] Rahvusvaheliseks võrdluseks arvestatakse hariduskulusid vastavalt OECD, Eurostati ja Unesco juhistele, mistõttu on summad Eesti-sisesest statistikast erinevad, aga see-eest teiste riikidega paremini võrreldavad. Tähele peab panema seda, kas kõrghariduskulud on esitatud koos kõrgharidussektoris tehtava teadus- ja arendustegevuse kuludega või ilma.

[5] https://eua.eu/issues/18:funding.html

[6] Metoodikamuudatused Haridussilma hariduskulude statistikas ei võimalda võrreldavaid andmeid hilisemate aastate kohta esitada.