Millised on kõrghariduse omandanute tööturunäitajad ja sissetulekud võrreldes teiste haridustasemetega?

Eesti haridusvaldkonna arengukava eelnõu seab eesmärgiks kolmanda taseme haridusega 25-34aastaste osakaalu tõusu. OECD kogumiku Education at a Glance 2021[1] andmetel on Eestis on 25-34aastaste vanusegrupis kolmanda taseme haridusega[2] osakaal 43,1%, mis jääb alla enamikele OECD andmestikus kajastunud riikidest ja OECD keskmisele. Sarnaselt teistele riikidele on see osakaal 2010 ja 2020. aasta võrdluses kasvanud, kuid vähem kui OECD keskmine (Eestis 38,0% -> 43,1%; OECD keskmine 36,9% -> 45,5%).


* 2020. aastast erinev aasta. Allikas: Education at a Glance 2021 - © OECD 2021. Indicator A1. To what level have adults studied? - Table A1.2. Trends in educational attainment of 25-34 year-olds, by gender (2010 and 2020)

Kuna Eestis lühikese tsükli kõrghariduse õppekavasid ei ole, siis vaadates vaid bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi (ja nendega võrdsustatud kvalifikatsioonide) omandanuid, siis on nende osakaal Eestis kõrgem enamikest OECD andmestikus kajastatud riikidest ja OECD keskmisest.


*2020. aastast erinev aasta, sulgudes on esitatud bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi ja nendega võrdsustatud kvalifikatsiooni omandanute osakaal. Allikas: https://stats.oecd.org/

Kolmanda taseme haridusega inimesed on tööturu näitajate poolest paremas seisus kui madalamate haridustasemetega inimesed. Kui vaadata tööhõive ja töötuse määra 25-34 ja 35-44aastaste vanusegruppides, siis sarnaselt OECD keskmisega, on Eestis kõrgema haridustasemega inimestel need näitajad keskmiselt paremad.


Allikas: https://stats.oecd.org/


Allikas: https://stats.oecd.org/

Ka „Edukus tööturul“ andmestiku alusel Eesti viimaste aastate lõpetanuid vaadates on näha, et kõrghariduse omandanutel on töötuid võrreldes kutsehariduse tasemetega suhteliselt vähem.


Allikas: HTM Kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetanute edukus tööturul 2019. ja 2020. aastal: statistiline ülevaade; https://www.hm.ee/sites/default/files/edukus_tooturul_220720215383.pdf

„Edukus tööturul“ andmestik võimaldab registrite andmete põhjal vaadata erinevate haridustasemete lõpetanute keskmist töist sissetulekut Eestis. Andmed näitavad, et mida kõrgem on lõpetatud haridustase, seda kõrgem on keskmine töine sissetulek.


Allikas: Haridussilm

Bakalaureuse- ja magistrikraadi palgalisa Eestis on võrreldes keskhariduse omandanutega rahvusvahelises võrdluses arvestatav.


Allikas: Education at a Glance 2020: OECD Indicators - © OECD 2020. Figure A4.4. Relative earnings of recent bachelor's and master's or equivalent graduates compared to those with an upper secondary education, by years since graduation (2018)


[1] https://read.oecd.org/10.1787/b35a14e5-en?format=pdf

[2] Rahvusvahelises statistikas kasutatakse mõistet kolmanda taseme haridus. Eesti kontekstis tähendab see viimase 19 aasta lõpetanute puhul kõrghariduse taseme omandanuid. Varasemalt kuulus sellesse gruppi ka keskeriharidust eeldav keskeri-/tehnikumiharidus, mille viimased lõpetanud olid 2001/02. õa. Seda tuleb silmas pidada, kui tõlgendatakse andmeid, mis puudutavad vanemaid vanusegruppe.