Milline on kõrghariduse laiem kasu ühiskonnale?

Kõrgharidus saab olla oluline ebavõrdsuse vähendamise instrument; suur tugi Eesti inimeste tervise edendamisel; hea alus kodanikuaktiivsuse kasvatamiseks; tugevalt seotud suurema eneseteostuse ja rahuloluga; kõrghariduse oluline positiivne välismõju kandub ka järgmistele põlvkondadele. Oluline on ka see, et kõrghariduse positiivne välismõju kandub ka järgmistele põlvkondadele – kõrgharidusega lapsevanemad panustavad ka oma laste haridusse.

Kaasaegses ühiskonnas on vaja, et inimesed täiendavad oma oskusi ja teadmiseid pidevalt. Õppimine soodustab õppimist, mistõttu veavad elukestvat õpet just kõrgharidusega inimesed.  Kolmanda taseme haridusega inimeste tasemeõppes ja koolitustel osalemise määr on kaks korda kõrgem kui madalamatel haridustasemetel (28% vs 12% teise taseme haridusega ja 7% esimese või madalama haridusega inimestest).


Allikas: Statistikaamet, TT161: 25-64-aastaste elukestvas õppes osalemine nelja viimase nädala jooksul

Kõrgharidusest on tugi ka Eesti inimeste tervise edendamisel, sest haridus ja tervisekäitumine on seotud. 71% kõrgharitutest hindab oma tervist heaks või väga heaks (vs 57% keskharidusega inimestest). Kolmanda taseme haridusega 30-34aastastel inimestel on elada jäänud aastaid võrreldes madalamate haridustasemetega rohkem (vastavalt 53 aastat ja 44-48 aastat).


Allikas: Tervise Arengu Instituut, Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, tabel TKU02


Allikas: Statistikaamet, RV0454: Oodatav eluiga sünnimomendil ja elada jäänud aastad hariduse, soo ja vanusrühma järgi

Vaielda võib küll selle seose põhjuslikkuse üle, aga kõrgema haridusega kaasnevad suuremad sissetulekud annavad kindlasti suuremad võimalused paremaks tervisekäitumiseks.

See, et Eesti inimesed osaleksid aktiivselt ja informeeritult ühiskonnaelus, on meie demokraatliku ühiskonna alustala. Kõrgharidus toetab seda eesmärki väga tugevalt.


Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring, RN arvutused

Oluline on ka see, et Eesti inimesed oleksid oma eluga rahul ning saaksid aru, et suur osa selles on inimese enda valikutel. Ka siin on kõrgharidusel oluline roll.


Allikas: Eurostat, Average rating of satisfaction by domain, sex, age and educational attainment level [ILC_PW01__custom_2068463]

Tasuta eestikeelse kõrghariduse reformi üks eesmärke oli haridusliku ebavõrdsuse vähendamine. Konkreetseid eesmärke ei seatud ning põhjalikult ei ole seda küsimust uuritud, aga Eurostudent VII uuringu andmetel on Eestis kõrgharitud vanemate järeltulijate üleesindatus üliõpilaskonnas veidi vähenenud.  Neid üliõpilasi, kelle kummalgi vanemal ei olnud kõrgharidust, oli 42% (eelmise Eurostudenti uuringu andmetel 39%).[1]

Joonis. Üliõpilaste vanemate haridustase kõrgharidusõpete lõikes


Allikas: Koppel, K., Haugas, S., Mägi, E. 2020. EUROSTUDENT VII: Eesti lühiülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; lk 7.

 

[1] Koppel, K., Haugas, S., Mägi, E. 2020. EUROSTUDENT VII: Eesti lühiülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; lk 6-7. Uuring viidi läbi 2018-2020.