Milline on akadeemiliste töötajate palk Eesti ülikoolides?

Akadeemiliste töötajate APIKS[1] uuringu kohaselt oli 2018. a akadeemilistest töötajatest (va professorid ja dotsendid[2]) ainult 29% töötasuga rahul ja 42% rahulolematuid (ülikoolides vastavalt 23% ja 49%) (PRAXIS 2019, lk 72-73). 

Aastal 2020 sõnastas Rektorite Nõukogu hariduse arengukava tagasiside raames kaks eesmärki: 
1.    Doktorandi ja magistrikraadiga õppejõu töötasu tuleks võrdsustada üldhariduskooli õpetaja töötasuga, mis on 120% Eesti keskmisest brutopalgast.
2.    Doktorikraadiga õppejõu töötasu peaks olema 30% kõrgem magistrikraadiga õppejõu töötasust. 

2019. aastal oleks 30% doktorikraadi lisa tähendanud 2195 eurost töötasu. Sellega võrdne või kõrgem põhipalk oli 47% doktorikraadiga õppejõududest ülikoolides. 
2020. aastal oli Eesti keskmine palk 1448 eurot, üldhariduskoolide õpetajate eesmärk seega 1738 eurot ja 30% doktorikraadi palgalisaga sihttase 2259 eurot. Mediaanpalkade põhjal saame öelda, et EKAs, EMTAs ja EMÜs on enam kui poolte akadeemiliste töötajate põhipalk alla 1738 euro ja TLÜs umbes pooltel. 


Allikas: Rektorite Nõukogu andmekogu

Ülikoolides makstavad töötasud erinevad ametikohtade lõikes, kuid palkade loogiline seos suuremate (kvalifikatsiooni)nõuete, tööülesannete ja vastutusega on selgelt eristatav. Ametikohtade sees on võimalik ka tootlikkusest sõltuv varieeruvus ning professori ametikoha keskmist palka (ja varieeruvust) mõjutavad lisaks projektide hulgale ka nende tingimused, nt Era Chair meetmest loodaval professori ametikohal on töötasu pigem rahvusvahelisel, kui Eesti tasemel.

Avaõiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate mediaanpõhipalku ametigruppide lõikes vaadatuna on näha, et üldhariduskoolide õpetajatele seatud eesmärgile (1738€) jäävad alla nende ametikohtade mediaanpõhipalgad, kus nõutavaks kvalifikatsiooniks on sarnaselt õpetajatega magistrikraad. Kuid alla õpetajate eesmärgi saavad põhipalka ka vähemalt pooled doktorikraadiga lektoritest, kõikidest akadeemilistest töötajatest ligikaudu 45% teenivad vähem kui 1738€.


Allikas: Rektorite Nõukogu andmekogu

Ülikoolides on 633 akadeemilist töötajat, kelle palk jääb alla 2022.a planeeritud õpetajate palga miinimumi (1412 eurot), neist 112 on doktorikraadiga. Kolmandik (33%) kõikidest akadeemilistest töötajatest saab vähem palka kui üldhariduskoolide arvestuslik keskmine (1653 eurot). 

Õppetöö alarahastamine viib selleni, et võimalusel asendatakse või ollakse sunnitud asendama õppetegevused tasuvama tegevusega. APIKSi uuringu tulemustest näeme, kuidas varieerub õppetöö osakaal ametikohtade lõikes.

Allikas: Praxis 2019, lk 25

APIKSi uuringus hinnatud akadeemiliste töötajate ajakulu andmeid ei saa üks-üheselt võrrelda 2012. aastal läbi viidud õppejõudude uuringuga, sest kõik tegevuste kategooriad ei ole samad. Samas on näha, et õppetöö osa on 2018. aasta uuringus süstemaatiliselt väiksem kõikidel õppejõududel (õpetaja 63% vs 57%; assistent 60% vs 54%; lektor 58% vs 50%; dotsent 49% vs 40%; professor 37% vs 26%). Teadustöö osa on suurem kõikidel peale dotsendi ning juhtimis- ja administratiivülesannete osa kõikidel peale teaduri.[3]

Samuti näib, et administratiivsete tegevuste maht on kasvanud just õppetegevuste arvelt. Ühelt poolt kasvab administreerimisele kuluv aeg koos projektide arvu kasvuga teadus- ja õppetegevuses; samas mõjutavad seda ka riigi ja ülikooli tasandil seatud nõuded ja kohustused.


1] PRAXIS „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“, 2019; http://www.praxis.ee/?download=&kccpid=&kcccount=http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/04/APIKS-Eesti-2019.pdf

[2] Varasemad dotsendid on liikunud uutes karjäärimudelites kas vanemlektori või “professor, R3” rühma.

[3] Eesti õppejõud 2012, Praxis, lk 49 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/06/2013-Eesti-oppejoud-2012.pdf#%5B%7B%22num%22%3A449%2C%22gen%22%3A0%7D%2C%7B%22name%22%3A%22XYZ%22%7D%2C77%2C101%2C0%5D