Milline on Eesti üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord teiste riikidega võrreldes?

Haridusvaldkonna arengukava eelnõu[1] kohaselt võiks 2035. aastaks olla kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 30-34aastaste hulgas 50%. Arengukavaga planeeritakse luua tingimused ja võimalused tagada kõikidele inimestele võrdsed võimalused kvaliteetse hariduse saamiseks olenemata sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost, erivajadusest jne. Rahastamismudel peab seda toetama.

Rahvusvahelise uuringu EUROSTUDENT VII[2] andmetel on Eesti üliõpilased teiste riikidega võrreldes pigem vanemad. Kui uuringu keskmisena on 63% üliõpilastest alla 25aastased, siis Eestis on vastav näitaja 54%. Uuring kinnitas, et vanemad üliõpilased elavad noorematega võrreldes rohkem vanematekodust eemal ja toetuvad pigem enda teenitud palgale kui pere või riigi käest saadavatele toetustele.

Õpiradade puhul on Eesti üliõpilased EUROSTUDENTi riikide keskmisega võrreldes pigem omandanud keskhariduse tavapärasel viisil ilma katkestusteta ja samuti on Eesti üliõpilaste hulgas teiste riikidega võrreldes vähem neid, kel on jäänud esmakordse haridussüsteemist lahkumise ja kõrgharidusõpingute alustamise vahele rohkem kui 2 aastat.

Vanemate haridustasemel on suur mõju laste haridusteele ja -tulemustele. EUROSTUDENTis osalenud riigid erinevad oluliselt üliõpilaste haridusliku tausta poolest. Kui riikide keskmisena ei olnud 43% üliõpilaste vanematel kolmanda taseme haridust, siis Eestis oli vastav näitaja 32%. See tähendab, et Eestis jõuavad kõrgharidusse teiste riikidega võrreldes kõrgema haridustasemega vanemate lapsed (Eestist väiksem osakaal oli vaid Taanis ja Norras). Uuringu kohaselt toetuvad madalama haridustasemega vanemate lapsed pigem toetustele või enda teenitud palgale kui pere käest saadavatele toetustele.

Üliõpilased saavad sissetulekuid erinevatest allikatest. EUROSTUDENT VII andmetel moodustas riikide keskmisena üle 2/5 sissetulekust enda teenitud palk,  1/3 sissetulekutest saadakse perelt/partnerilt, kümnendiku moodustasid riiklikud toetusmeetmed.

Eesti paigutub Euroopa riikide hulgas nende riikide hulka, kus üliõpilaste hulgas on madal toetuste saajate ja õppemaksu maksjate osakaal.


Allikas: Eurydice[3]

Finantstugi üliõpilastele osakaaluna avaliku sektori hariduskuludest on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega üks madalamaid. Samuti on finantstoe suurus üliõpilase kohta võrreldes enamike riikidega pigem tagasihoidlik. [4]

Allikas: Eurostat

Uuringu EUROSTUDENT VII andmetel[5] moodustasid 2019. a riiklikud toetusmeetmed Eesti üliõpilastel vaid 4% sissetulekutest (osalenud Euroopa riikide keskmine oli 14%), meist vähem vaid Poolal ja Tšehhil. Finantsraskusi tunnetas 22% Eesti üliõpilasi (uuringu keskmine: 25%).

Kui keskmiselt töötas EUROSTUDENTi riikides 59% üliõpilastest, siis Eesti vastav näitaja oli uuringu andmetel 67%. Sealhulgas töötas üle 20 tunni nädalas võrreldes teiste riikidega suurim osa üliõpilasest (Eestis 42%, keskmine 25%). Eestis on neid, kes enda hinnangul ei saaks tööl käimata endale kõrghariduse omandamist lubada, 45% töötavatest üliõpilastest (uuringu keskmine: 50%).

Eesti üliõpilastest tunnistas 33%, et neil on töötamise tõttu õppimisega raskusi. Eesti oli selle näitajaga uuringus osalenud riikidest esimesel kohal (keskmine 17%).


Allikas: EUROSTUDENT VII


[1] https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf

[2]Sotsiaalmajandusliku tausta rahvusvaheline võrdlus baseerub EUROSTUDENT VII uuringu tulemuste lühikokkuvõttel: https://www.eurostudent.eu/download_files/documents/Eurostudent_brochure_WEB.pdf

[3]Estonia: Students studying in Estonian and progressing normally do not pay fees. Students who do not obtain the required ECTS per semester and students studying in another language than Estonian (7.3 % of the student population) may pay fees.13 % of full-time first-cycle students paid fees, but information is not available on the actual fees paid.

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/01ea3b55-5160-11eb-b59f-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF

https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Educational_expenditure_statistics#Financial_aid_to_households_and_students

[4] Kuna erinevates riikides on erinevad sotsiaaltagatiste süsteemid, siis pole andmed täielikult võrreldavad. Nii erinevad riigid nt üliõpilaste ravikindlustuse osas. Kuigi Eestis on üliõpilastel riiklik ravikindlustus, siis töötab Eesti üliõpilastest 53% regulaarselt (EUROSTUDENT VII,

 https://www.hm.ee/sites/default/files/eurostudent_eesti_analuus_29.04.2020.pdf, lk 15) ja neil oleks eeldatavasti ravikindlustus ka ilma üliõpilase staatuseta.

[5] https://www.eurostudent.eu/download_files/documents/Eurostudent_brochure_WEB.pdf, lk 14-18