Menu

Rektorid arutasid distantsõppe ja seda toetavate IT-süsteemide arengu ja koostöövõimaluste üle

8. oktoobril kohtusid rektThumbnailorid Tartu Ülikooli Delta keskuses õppeprorektorite ja IT-juhtidega. Jagati kogemusi kevadise distantsõppega ning õpet toetavate IT-süsteemide arendamisega.

Sunnitud distantsõpe on olnud suure mõjuga. Tänaseks on veebiseminaride ja videoloengute arv kasvanud ülikoolides kümneid kordi, samuti on märkimisväärselt kasvanud Moodle toega veebipõhiste õppeainete arv. Väga üldistatult öeldes näitas nii üliõpilaste kui ka õppejõudude tagasiside, et õppetööga saadi hakkama pigem hästi. Kõige keerulisemas olukorras olid esimeste kursuste üliõpilased. Õppetegevustest kannatasid kõige enam lühiajaline praktika ja lühiajaline mobiilsus. Individuaalõpe ja pikemad erialapraktikad suudeti eri aegadel ja viisil siiski ära korraldada. Vaatamata sellele, et distantsõpe tõi kaasa õppejõudude suurema töökoormuse ja osalt nii juulisse kui ka augustisse nihkunud kaitsmised ja praktikad, suhtusid nii akadeemilised töötajad kui ka üliõpilased muudatustesse õppekorralduses mõistvalt. 

Esimesed kokkuvõtted näitavad, et distantsõpe ei toonud kaasa katkestamiste ja akadeemilise puhkuse võtmiste arvu kasvu. Näiteid oli nii selle kohta, et eriolukord võimaldas venimajäänud õpingud lõpetada, kuid kahjuks ka selle kohta, et distantsõppel kadus motivatsioon õpinguid jätkata.

Suvega lõppenud õppeaasta kogemus kinnitab, et õppimine on kollektiivne protsess, mille väga oluliseks osaks on  vahetu suhtlus nii üliõpilaste ja õppejõudude vahel kui ka omavahelised arutelud ja kogemuse jagamine õpingukaaslastega ja kolleegidega. Selle toetamiseks tehti erinevaid veebipõhiseid info- ja kogemuste jagamise seminare, aga e-õppele ülemineku tugi vajab tervikuna veel arendamist. Samuti on vaja tegeleda senisest enam üliõpilaste ja õppejõudude vaimse tervise edendamisega.

Teise olulise arendusvajadusena nähti veebiõppe metoodikate ning distantsõppeks vajalike oskuste arendamist. Olgugi, et ülikoolides koostati kiiresti väga palju juhendmaterjale, tehti veebikoolitusi, loodi loengute salvestamise lisavõimalusi ja arendati tugisüsteeme, on uute tehniliste võimaluste parimaks kasutamiseks veel palju tööd ees. Samuti vajab tähelepanu distantsõppe keskkondade paljusus ja nende sobivus eri liiki tegevusteks. 

Jätkuvalt on oluliseks küsimuseks investeeringud tehnoloogiatesse. Kõik ülikoolid seisid silmistsi vajadusega suurendada serverimahtusid samaaegselt toimuva veebipõhise õppe tõrgete vähendamiseks, osalt muudeti kiiresti ka süsteemide arhitektuuri. Erakorralisi kulutusi tehti distantsõppeks vajaliku riistvara ja tarkvara soetamiseks. Näiteks Tartu Ülioolis panustati e-õppe tehniliseks toeks kevadsemestril ligi 400 000 eurot. Kõikides ülikoolides on jätkuvalt vaja investeerida hübriidõppe korraldamiseks vajalikku tehnikasse. Enamasti on tegemist õpperuumide varustamisega kas siis statsionaarsete või mobiilsete mikrofonide ja kaameratega, osadel erialadel ka spetsiifilisema tehnikaga. Vajaduste kiireloomulisus ja hankeprotsesside pikkus ei võimaldanud ülikoolidel kevadisi tegevusi kooskõlastada, edaspidi uuritakse muuhulgas ka ühishangete korraldamise võimalusi.

Mitmed ülikoolid tõid murekohana välja ka üliõpilaste tehnilise vaesuse, üliõpilastele distantsilt kasutatavate tarkvaralitsentside puuduse ning ligipääsu piisava kvaliteediga internetiühendusele, isegi linnades. Eesti Kunstiakadeemias pakuti probleemide leevendamiseks tehnika laenutamise võimalust, aga sellise toe suuremahuliseks pakkumiseks ülikoolidel siiski ressursse ei ole. Õppematerjalide kättesaadavuse parandamiseks arendas Eesti Maaülikool välja raamatukogu kauglaenutusvõimaluse.

Kevadel tehti koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Innovega E-eksamite lahenduste osas. Päevakorral olid ka tudengite ja töötajate autentimise küsimused. Mõlemas vallas on lahenduste otsimine ja koostöö jätkuvalt vajalik, sh on oluliselt rohkem tarvis läbi mõelda e-eksamite korraldamisega seotud eetilised ja õiguslikud aspektid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitel arutati igapäevases tegevuses tasuta tarkvarale tuginemise võimalusi, aga ka seal tuli investeerida nt kvaliteetse heli edastamist võimaldavasse tarkvarasse. Ülikoolid jagasid omavahel kogemusi ka sellest, kuidas suudeti säästlikuks haldamiseks korraldada distantsõppeks vajalike tarkvaralitsentside pidevat ümber jagamist ülikoolide liikmete vahel.  

Olulise teemana tõstatati ka üliõpilase kui ennastjuhtiva õppija arendamine ja selle saavutamiseks vajalik koostöö üldhariduskoolidega. Sama eesmärki toetatakse ka IT-süsteemide arrendamisega. Heaks näiteks on Tallinna Tehnikaülikoolis kevadest arendatud tudengiportaal, mis koondab üliõpilase töölauale tema tunniplaani jm sündmused ning tähtajad, sh kodutööde tähtajad Moodle keskkonnast, õpingute edenemise seisu, mitmesuguse abiinfo jpm. Infot selle tarbeks tehtud liidestustest jagatakse ka teiste ülikoolidega, samast printsiibist lähtutakse ka teiste ülikoolide arenduste puhul. IT-juhtide eestvedamisel otsitakse võimalusi ka ühisteks arendusteks, nt pikemas perspektiivis Eesti inimeste jaoks nende õpijälgede kogumise ja jagamise võimaluste loomine või ka tudengite liikumisega ülikoolide vahel kaasneva andmevahetuse parandamine.

Tallinna Ülikooli näitel arutati ka pikemate digistrateegiate koostamise vajalikkuse üle ning lepiti kokku selleteemalise arutelu jätkamises. Vaatamata paljudele koostööd ja arendusressurssi vajavatele tegevustele on esimene hinnang ülikoolide toimetulekule distantsõppega positiivne ja julgustav.