Eesti vajab rohkem tippspetsialiste ning tugevamat koostööd ülikoolide ja ettevõtete vahel

Eesti majanduse liikumine suurema lisandväärtusega tootmise ja teenuste poole sõltub otseselt sellest, kas meil on piisavalt kõrgharitud spetsialiste, teaduspõhist arendust ja toimivat koostööd ülikoolide ning ettevõtete vahel. 

Rektorite Nõukogu hinnangul on Eesti ees lähiaastatel korraga võimalus ja risk. Keskhariduse lõpetajate arv püsib kõrge, mis loob võimaluse kasvatada kõrghariduses vastuvõttu valdkondades, kus tööturu ja avalike teenuste vajadus on suur. Kui seda võimalust ei kasutata, võib osa Eesti noorte potentsiaalist realiseeruda teistes riikides. 

Kõrgharidus mõjutab Eesti majanduse kasvuvõimet 

Kõrghariduse rahastamine ja vastuvõtuvõime mõjutavad otseselt Eesti majanduse, tööturu ja riigi pikaajalist arenguvõimet. 25–34-aastaste noorte haridusjaotus näitab, millise ettevalmistusega siseneb tööturule Eesti lähikümnendite tööjõud. Kutseharidusega noori on selles vanuserühmas kõige rohkem (26%). Bakalaureusekraadiga noori on 25% ja magistrikraadiga 15%. Põhiharidusega või alla selle haridustasemega on 13% noortest ning nende osakaal kasvab.

Eesti vajab tugevat kutseharidust ja kõrgharidust ning paindlikke võimalusi, et inimesed saaksid oma oskusi täiendada kogu tööelu vältel. Kui majandus liigub teadmuspõhisemate ja suurema lisandväärtusega tegevuste poole, peab suurenema ka nende inimeste hulk, kellel on selleks vajalik kõrgharidus, erialane süvendatus ning arendusvõimekus.

Haridusjaotuse kõrval on oluline vaadata ka seda, kuidas haridustase seostub tööturuvõimalustega. Andmed viitavad, et iga täiendav haridusaasta seostub keskmiselt kõrgema palgaga⁴. Kõrgharitud inimesed püsivad tööturul kauem ning on sagedamini hõivatud kõrgtehnoloogilises sektoris⁵.

Demograafiline võimalus tuleb ära kasutada

Lähiaastate kõrge keskhariduse lõpetajate arv annab Eestile harukordse võimaluse kasvatada tippspetsialistide järelkasvu. See puudutab nii inseneeriat, tervishoidu, IKT-d, teadust, loomevaldkondi, arendusmahukat ettevõtlust kui ka avaliku ja erasektori juhtimist..

Ülikoolid on oma võimaluste piires vastuvõttu juba kasvatanud. Vastuvõtu kasvatamine nõuab aga pikaajalist vaadet, sest kõrghariduse mõju ei avaldu ühe eelarveaasta jooksul. Inseneriõpe kestab sageli viis aastat ja arstiõpe kuus aastat. Seetõttu tähendab tänane vastuvõtu kasv pikaajalist vastutust õppe kvaliteedi, juhendamise, taristu ja õppekohtade rahastamise eest.

Investeeringute edasilükkamine võib tähendada väiksemat tootlikkust, madalamat ekspordivõimet, kitsamat maksubaasi ning suuremat riski, et Eesti noored otsivad oma potentsiaali realiseerimiseks võimalusi mujal. Samal ajal suureneb surve tuua spetsialiste sisse väljastpoolt Eestit koos sellega kaasnevate keele-, kohanemis- ja lõimumiskuludega.

Ülikoolide mõju majandusele on juba mõõdetav

Ülikoolide roll majanduses ulatub lõpetajate koolitamisest teaduskoostöö, ettevõtluse, hargettevõtete, patentide, arenduslepingute ja innovatsiooniteenusteni. Ülikoolid on tööandjad, tellijad, arenduspartnerid, teadmussiirde eestvedajad ja uute ettevõtete kasvulava.

Ülikoolide majanduslik mõju avaldub mitme kanali kaudu: üliõpilaste tegevuse ja lõpetajate palgapreemia kaudu, ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise kaudu, ülikoolide enda majandustegevuse kaudu ning muude mõõdetavate mõjudena.

Ülikoolide ja ettevõtete koostöö on juba praegu märkimisväärne. Eesti ülikoolidel on arvukalt koostöölepinguid avaliku ja erasektoriga, arendamisel on uusi hargettevõtteid ning ülikoolid panustavad teadusrühmade eksperimentaalarenduse toetamisse.

Näiteid ülikoolide ja ettevõtete koostööst:

• Tartu Ülikool: 74 hargettevõtet ja 1009 avaliku ning erasektori koostöölepingut aastatel 2020–2025.
• TalTech: 20 hargettevõtet ja 609 koostöölepingut aastatel 2020–2024.
• Eesti Maaülikool: 292 koostöölepingut aastatel 2019–2023.

Koostöö toimub palju laiemalt kui tehnoloogiasektoris

Ülikoolide ja ettevõtete koostöö ulatub laboritehnoloogiast ja iduettevõtlusest biomajanduse, toidu väärindamise, disaini, tervisetehnoloogia, energeetika, kaitsetööstuse, loovmajanduse, linnaruumi arendamise ja avalike teenusteni.

Eesti ülikoolides on selle kohta palju praktilisi näiteid. Polli aiandusuuringute keskus aitab ettevõtetel väärindada taimset toorainet ja tootmisjääke. TalTech on oluline arenduspartner energeetika, tööstuse ja kaitsetööstuse valdkonnas. Tartu Ülikool teeb koostööd süvatehnoloogia ja tervisevaldkonna ettevõtetega. Eesti Kunstiakadeemia arendab disainipõhist innovatsiooni, mis aitab siduda kasutajavajadused, tehnoloogia ja ärieesmärgid. Tallinna Ülikooli EXU viib ettevõtted ja teadlased kokku praktiliste probleemide lahendamiseks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöö näitab, kuidas loovvaldkonnad saavad panustada linnaruumi, kogukondadesse ja teenuste arendamisse.

Need näited osutavad, et teadmussiire puudutab paljusid sektoreid. Kui ettevõtted ja avaliku sektori organisatsioonid saavad ülikoolidega koostööd teha, jõuavad teaduspõhised, loovad ja kasutajakesksed lahendused kiiremini praktikasse.

Hea koostöö vajab järjepidevust

Kui Eesti soovib, et ülikoolide ja ettevõtete koostöö looks suuremat majanduslikku mõju, peab toetusmeetmete süsteem olema järjepidev ja arusaadav.

Praegu piiravad suurema mõjuga koostööd projektipõhisus, killustatus ja arendusahela lüngad. Eestis on tugev teadusrahastus ja tugev iduettevõtluse tugi, kuid vaheetapp, kus teadusidee liigub varasest proof-of-concept faasist turule lähemale, on ebapiisavalt kaetud. Just selles etapis on vaja tuge prototüüpimiseks, piloteerimiseks, turu valideerimiseks, intellektuaalomandi strateegia kujundamiseks ja regulatiivsete küsimuste lahendamiseks.

Terviklikum koostöö haridus-, teadus- ja majanduspoliitika vahel aitaks teaduspõhistel lahendustel kiiremini ettevõtetesse ja ühiskonda jõuda. Ülikoole tuleks käsitleda majanduspoliitika meetmetes süsteemsete innovatsioonipartneritena, sealhulgas digitaliseerimise, tehisintellekti, ettevõtluse ja VKEde arendamise tegevussuundades.

Kõrgharidus, teadus ja ettevõtlus moodustavad ühe arendusahela, millest sõltub Eesti majanduse tootlikkus, ekspordivõime, maksubaas ja noorte võimalused.

Lähiaastate kõrge keskhariduse lõpetajate arv loob Eestile võimaluse kasvatada rohkem tippspetsialiste. Ülikoolide senine koostöö ettevõtetega näitab, et mõju on juba olemas. Järgmine samm on muuta see mõju süsteemsemaks, pikaajalisemaks ja majanduspoliitika osaks.

Kõrgharidusse ja ülikoolide-ettevõtete koostöösse investeerimine tugevdab Eesti võimet luua suuremat lisandväärtust, hoida noorte potentsiaali Eestis ja toetada majanduse pikaajalist kasvuvõimet. Selle kõrval on oluline, et ülikoolid oleksid ettevõtluse, digitaliseerimise, tehisintellekti ja VKEde arendamise meetmetes nähtud süsteemsete partneritena ning et teadus- ja ettevõtluskoostööd toetavad meetmed oleksid omavahel paremini koordineeritud.

 

Viidatud andmeallikad

1. Haridussilm “Edukus tööturul” uuringust 2005-2023 lõpetanute keskmine palk aastal 2024. Vahemikud näitavad kitsamate lõigete keskmiste vahemikku. Edukus tööturul https://haridussilm.ee/ee/uuringud/uuringud/edukus-tooturul
2. Statistikaamet: PA6391: TÄIS- JA OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJATE KESKMINE BRUTOTUNNITASU, OKTOOBER | Näitaja, Sugu, Haridustase, Ametiala pearühm ning Vaatlusperiood
3. Edukus tööturul https://haridussilm.ee/ee/uuringud/uuringud/edukus-tooturul
4. Eesti Inimarengu Aruanne 2026
5. RN arvutused Statistikaameti andmete pealt: https://tooturg.stat.ee/