Rektorite Nõukogu: Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnumid on vastuolulised ja avalikkust eksitavad

Haridus- ja Teadusministeeriumi viimaste kuude sõnumid, nõudmised ja lähenemine ülikoolidele on vastuolulised, järelemõtlematud ning kahjustavad Eesti kõrghariduse mainet ja jätkusuutlikkust, leiab Rektorite Nõukogu juhatus. Ülikoolid ei saa aktsepteerida olukorda, kus ministeerium üritab halduslepingute kaudu ümber kirjutada seadusega kehtestatud rahastusmudelit, survestab ülikoole ebamõistlike tähtaegadega ning eksitab avalikkust väidetega, mis ei põhine võrreldavatel andmetel ega analüüsil.

Rektorite Nõukogu hinnangul ei saa sellist lähenemist nimetada heaks halduseks ega professionaalseks riigivalitsemiseks. See on katse survestada ülikoole alluma soovidele, mis ei ole realistlikud. „Riik leppis ülikoolidega kokku kõrghariduse tegevustoetuse kasvu konkreetsete eesmärkidega. Kõik osapooled teadsid, et see raha oli mõeldud eelmistel halduslepingute perioodidel tekkinud võla katmiseks ja palgalõhe vähendamiseks õpetajatega. Kõige laiemas mõttes räägime ligipääsu tagamisest tasuta eestikeelsele kõrgharidusele,” sõnas Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land. „Ülikoolid on need kokkulepped täitnud ja sellest aru andnud.”

„Ülikoolide rahastusmudel põhineb Riigikogu otsustel ja seaduses sätestatud põhimõtetel. Minister saab seda täpsustada vaid seaduse piires,” toonitas Land.

Kõnekas näide ministeeriumi vastuolulisest lähenemisest on maaülikooli ärinduse ja halduse vaidlus, kus ülikoolil seisab tõepoolest ees valik, kas kuulata tööandjaid, oma üliõpilasi ja akadeemilisi töötajaid, kes tajuvad ülikooli sihtgruppi, tunnevad selle eriala vilistlasi ja teevad õppe raames üliõpilastega ettevõtete abistamiseks uurimisprojekte, või alluda ministeeriumi survele maamajanduse 48 tasuta õppekohta kaotada. Arutelu toimub olukorras, kus riigi kutsekoolides avati samal õppesuunal 1377 õppekohta ja riigi rakenduskõrgkoolides 787 õppekohta, seejuures üle saja koha enam kui aasta varem.

Kui ülikoolidelt oodatakse kahanevale nõudlusele või strateegilistele prioriteetidele viidates kärpeid, aga riigi enda rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides vastuvõttu kasvatatakse, tekib ülikoolidel õigustatud küsimus, kuidas see sobitub Eesti tööjõuvajaduse analüüside ja ministeeriumi seatud eesmärkidega.

Teine näide on ootus arstiõppe kasvatamisele, kus kogu ühiskond, seal hulgas nii Sotsiaalministeerium kui ka Haridus- ja Teadusministeerium näevad teravat vajadust, kuid ministeerium ei ole valmis lisakohti rahastama.

Väide ülikoolihariduse olemuslikust „kallidusest” võrreldes rakenduskõrgharidusega ei vasta tõele. Selle tulemuseni jõudis ka ministeeriumi enda tellitud analüüs, mida ministeerium pole seni avalikustanud.. „Võrreldavad andmed näitavad, et akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse kulud on väga sarnased, erinevused on valdkondlikud. Kui arutelu ei toetu faktidele, tekivad ekslikud poliitikavalikud,” ütles Land.

Eesti kõrgharidusega inimeste hõive on Euroopa kõrgeimate seas. „Kõrgharidus on investeering, mitte kulu. Lähiaastatel kasvav gümnaasiumilõpetajate arv on võimalus Eesti tööturule vajalike spetsialistide koolitamiseks, mis tuleb ära kasutada ja mitte jätta noori ukse taha ajal, mil kehtiva haridusstrateegia järgi soovib Eesti kasvatada kõrgharitute osakaalu,” lisas Land.

„Ootame ministeeriumilt sisulist dialoogi, mitte vastukäivate ja avalikkust eksitavate signaalide edastamist,” ütles Land.

Lisainfo:

Tiit Land
55 72105