Rektorite Nõukogu: Riigikogu liikmete tunnustust vääriv algatus vajab tuge ka riigieelarvest

Rektorite Nõukogu tunnustab Riigikogu liikmeid, kes on algatanud avalduse „Kõrghariduse toetuseks“. Eelnõu lähtub samast probleemist, millele oleme järjepidevalt tähelepanu juhtinud: kõrgkooliikka on jõudnud suurem noorte põlvkond, samal ajal vajab Eesti rohkem kõrge kvalifikatsiooniga inimesi ning kõrghariduse rahastamine peab võimaldama kasvatada õppekohtade arvu kvaliteedis järele andmata. Eelnõuga tehakse valitsusele muu hulgas ettepanek luua 1000 täiendavat tasuta õppekohta ning jätkata eestikeelse kõrghariduse rahastamise suurendamist viisil, mis tagab õppejõudude konkurentsivõimelise tasustamise ja õppe kvaliteedi.  Täna, 12. oktoobril arutab avalduse eelnõu Riigikogu kultuurikomisjon.

Rektorite Nõukogu loodab, et algatus leiab Riigikogus laiemat toetust ning kõrghariduse tugevdamise põhimõte ja soov investeerida noortesse Eesti tuleviku kandjatesse kandub üle ka 2027. aasta riigieelarve otsustesse. Rektorid pöördusid täna selleks ka Riigikogu liikmete poole:

Palume teil 2027. aasta riigieelarvet menetledes teha parandus: kui riik lubab 13,3 miljonit eurot täiendavate õppekohtade jaoks, peab see olema ka tegelik lisaraha kõrgharidusele, mitte olemasoleva tegevustoetuse kärpe ja ümberjagamise tulemus.

Valitsus on esitlenud 2027. aasta eelarvet sõnumiga, et kõrgharidusse lisandub 13,3 miljonit eurot uute õppekohtade loomiseks. Tegelikult see ei ole nii.

Kõrghariduse rahastamine kasvab 2027. aastal vaid 3,67 miljoni euro võrra. Ligi 10 miljonit eurot valitsuse lubatud 13,3 miljonist võetakse olemasolevast ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide tegevustoetusest ära ja jagatakse ministeeriumi valitud valdkondadele sihttoetusena. Ülejäänud õppevaldkondade jaoks tähendab 2027. aasta eelarve seetõttu ka tegelikku nominaalset kärbet.

Selline otsus tehti ajal, mil kõrghariduse andmise vajadus kasvab kiiresti. 2024. aastal lõpetas keskhariduse 10 100 noort, aga 2028. aastal on lõpetajaid juba vähemalt 12 500. Aastatel 2027–2035 on HTMi hinnangul vaja kokku luua ja rahastada ca 28 000 täiendavat õppekohta. Täiendav vajadus 2027. aastal oleks HTMi ja ülikoolide ühisel hinnangul esimeses astmes 13,3 miljonit eurot ja teisel astmel tippspetsialistide arvu kasvatamiseks 6,4 miljonit eurot (kokku 19.7 miljonit eurot).

Enne seda eelarveotsust jäi kõrghariduse tegevustoetus enam kui 30 miljoni euro võrra alla varem kokku lepitud rahastustasemele. 2023. aastal sündinud pikaajaline kokkulepe erakondadega oli rajatud teadmisele, et aastatepikkune alarahastus on tekitanud suure vajaku. Kavandatud eelarve mõjul kasvab vajak uuesti pea 50 miljoni euroni aastas.

2027. aasta valimiste eel seisab Riigikogu põhimõttelise valiku ees: kas vaadata pealt, kuidas erialase hariduseta noorte hulk kasvab, või investeerida lähiaastate suuremate põlvkondade haridusse ja oskustesse. See otsus määrab, milline on Eesti jõukus, konkurentsivõime ja ühiskonna tugevus aastakümnete pärast.

Lisainfo:
Ülle Jaakma
Rektorite Nõukogu esimees