Rektorite Nõukogu: uute õppekohtade raha ei tohi tulla senise õppe arvelt

Rektorite Nõukogu: uute õppekohtade lisaraha neelab senise rahastuse kärbe 

Kõrgharidusse kavandatud 13,3 miljoni euro suurusest lisarahast jääb pärast tegevustoetuse 9,6 miljoni euro võrra vähendamist alles 3,7 miljonit. Rektorite hinnangul ei piisa sellest kasvava noorte põlvkonna õpetamiseks senist õppe kvaliteeti säilitades.

Rektorite Nõukogu koguneb esmaspäeval arutama ülikoolide vastuvõtu võimalusi ja 2027. aasta riigieelarve mõju kõrghariduse kättesaadavusele. Ülikoolid peavad suurendama vastuvõttu, kuid selleks kavandatud raha tuleb valdavalt senise õppe rahastuse arvelt.

Valitsus näeb uute õppekohtade loomiseks ette 13,3 miljonit eurot, vähendades samal ajal kõrgkoolide tegevustoetust 9,6 miljoni võrra. Raha kogumaht kasvab seega 3,7 miljonit eurot, kuid samal ajal mitme ülikooli ja eriala rahastus väheneb. Rektorite hinnangul annab üksnes 13,3 miljoni euro rõhutamine kõrgkoolide tegelikest võimalustest eksitava pildi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide ühise hinnangu järgi vajab kõrgharidus 2027. aastal ligi 20 miljonit eurot lisaraha, et võtta vastu rohkem noori ja kasvatada magistritasemel tippspetsialistide arvu.

Ülikoolid on vastuvõttu juba suurendanud. Esialgsetel andmetel kasvas 2026. aastal esimese astme vastuvõtt 4,3 protsenti. Magistriõppes jäi vastuvõtt samale tasemcele ja doktoriõppes vähenes. Õppekohti lisati eeskätt tehnika-, loodus- ja IKT-valdkondadesse.

Rektorite hinnangul seab praegune eelarvekava ülikoolid kahe halva valiku ette. Esimesel juhul taganeb riik eesmärgist anda 45% noorte eagrupist kõrgharidus, teisel juhul aga kannatab meie kõrghariduse kvaliteet. 

Rektorite Nõukogu kutsub valitsust ja Riigikogu üles tagama uutele õppekohtadele tegeliku lisarahastuse. Otsus on vajalik praeguse eelarve menetlemisel, sest 2027. aasta vastuvõtuarvud pannakse paika enne Riigikogu valimisi. Ülikoolidel peab olema kindlus, et rohkemate noorte õpetamiseks jätkub raha kogu nende õpinguaja jooksul.