Ülikoolide rektorid: kõrghariduse tulevik olgu üks Riigikogu valimiste võtmeteemasid

Kõrghariduse rahastuskriisi lahendamist ei ole võimalik enam edasi lükata. Meie hinnangul vajavad ülikoolid kõrghariduse kvaliteedi säilitamiseks ja riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks järgneva nelja aasta jooksul kokku vähemalt 300 miljonit eurot lisaraha.

Tänavu jaanuaris tõdesime, et lisaraha saamata ei saa ülikoolid uue perioodi halduslepingutele alla kirjutada. Oleme ka praegu seisukohal, et ülikoolide poolt halduslepingutega võetavad lisakohustused eeldavad ka riigipoolse vastutuse võtmist riigieelarves ja pikemalt eelarvestrateegias. Aastatepikkune alarahastus on jätnud kõrgharidusse enam kui 100 miljoni euro suuruse defitsiidi aastas. Samal kursil jätkates ei ole meil enam võimalik tänast kõrghariduse kvaliteeti säilitada ning täita riigi strateegilist eesmärki tõsta Eestis kõrgharidusega elanike osakaalu.

Rektorite Nõukogu on teinud ettepaneku kujunenud eelarveaugu tasandamiseks tõsta ülikoolide tegevustoetust iga-aastaselt ca 15 protsendi võrra. See tooks järgmisel neljal aastal kõrgharidusse täiendavalt 300 miljonit eurot. Pakutud lahendus on absoluutne miinimum, et tekkinud vajakut likvideerida ja halduslepinguga täiendavaid kohustusi võtta.

Rektorid kinnitasid, et on viimastel kuudel kohtunud kõikide poliitiliste jõududega, et selgitada alafinantseerimisest kujunenud olukorda ning arutleda kõrgharidussüsteemi tuleviku üle.

Meie hinnangul näitab erakondadelt saadud tagasiside, et probleemi mõistetakse. Ootame uuelt valitsuskoalitsioonilt kõrghariduse rahastamist puudutava osas selgeid sõnumeid ja otsuseid. Ülikoolide tegevustoetuse mahajäämust peatamata riskime olukorraga, kus kõrghariduse rahastuskriisist kujuneb hariduskriis ja ühiskondlik kriis.

Kõrghariduse rahastamise debatis on oluline eristada n-ö lühikest ja pikka plaani. Ülikoolid peavad tänavu kriitiliselt üle vaatama, millises mahus võimaldab rahaline olukord õppetööga jätkata, aga laiem visioon on kahtlemata väga vajalik.

Viimaste kuude diskussioonis on ikka ja jälle üles kerkinud kõrgharidussüsteemi tulevik, sealhulgas osalise tasulise õppe küsimus. Ülikoolid on valmis seda mõtet arutama, aga eelduseks on arusaam sellest, millised struktuursed muudatused sellega kaasnevad. Oluline on mõista, et suurte põhimõtteliste muudatuste elluviimine võtab aega, ega too kiireid lahendusi.

Ülikoolide esindajatena loodame, et kõrgharidusest saab eesootavate Riigikogu valimiste üks peateemadest. Emakeelse tippteaduse olemasolu on Eesti omariikluse ja demokraatia üks alustalasid. Ilma ülikoolideta ei oleks Eesti ühiskonnas piisavalt avalikku teaduspõhist debatti.

Rektorite Nõukogu on seisukohal, et pikemas vaates tuleb strateegiliseks sihiks võtta kõrghariduskulude tõstmine tagasi 1,5%-ni SKP-st. Ent sellest protsessist sõltumatuna, vajab Eesti kõrgharidus täna lisaraha. Kui maja põleb, tuleb kõigepealt kustutada tuli, ja alles siis hakata planeerima kapitaalremonti, mitte vastupidi.

Rektorite Nõukogu ettepanekud eestikeelse kõrghariduse tuleviku tagamisel 2023. aasta Riigikogu valimiste eel leiab siit.