Ülikoolide tulemusnäitajad

Ülikool lõpetatakse kiiremini

Nominaalajaga lõpetamine on oluline tulemusnäitaja, mis mõjutab ülikoolide rahastamist ja näitab õppeprotsessi tõhusust. Haridus- ja noorteprogrammi 2026-2029 mõõdikuks on seatud kõrghariduse tasemel nominaalajaga lõpetanute osakaalu kasv 57%ni aastaks 2029. Kuigi varasematel aastatel on toimunud mõningane tagasilangus, on üldine trend positiivne ning 2024. aasta tulemus on juba peaaegu seatud sihttasemel.

Allikad: HaridusSilm; Riigi eelarvestrateegia 2026-2029 programmide projektid – Haridus- ja noorteprogramm 2026-2029 Metoodika: nominaalaeg+1 a on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on <4 aastat, nominaalaeg+2 a on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud kõrghariduse I ja II astme õppekavad, kõik kõrgkoolid.

Nominaalajaga lõpetanute osakaal on üks kõrghariduse rahastamismudeli tulemusnäitajatest. Nii avaõiguslike ülikoolide keskmine (arvutatud ülikoolide individuaalsete näitajate põhjal) kui ka kõigi avaõiguslike ülikoolide koondnäitaja on vaatlusalusel perioodil suurenenud.

Allikas: HTM; Metoodika: nominaalaeg+1 a on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on <4 aastat, nominaalaeg+2 a on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud kõrghariduse I ja II astme õppekavad, kõik kõrgkoolid. Avaõiguslike ülikoolide keskmine näitaja on arvutatud ülikoolide näitajate keskmisena, koondi puhul on näitaja leitud avaõiguslike ülikoolide lõpetajate kohta tervikuna.

Näitaja suurus on ülikooliti erinev, ulatudes Eesti Maaülikooli 46,8st Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 74,4ni. Vaatlusalustel aastatel on kõik avaõiguslikud ülikoolid kasvatanud nominaalajaga lõpetanute osakaalu.

Allikas: HTM

Nominaalajaga lõpetamise määrade võrdluses ületas Eesti 2020. aastaks OECD keskmise taseme. 2023. aastaks toimus aga kerge tagasilöök – mitmed riigid tegid märkimisväärseid edusamme ning OECD keskmine lõpetamise määr kerkis taas Eestist kõrgemale. Teame, et 2024. aastal on Eesti lõpetamise määr taas tõusnud, kuid edasises arengus on veel potentsiaali. Edasise kasvu võimaluste leidmiseks tasub lähemalt analüüsida riikide nagu Iirimaa, Island, Soome, Norra, Holland, Sloveenia ja Portugal kogemust – neis on nominaalajaga lõpetamine kasvanud nii programmi nominaalaja kui ka N+3 aasta vaates.

Allikas: OECD EAG 2025, Completion rates of new entrants into tertiary education, by level of education and timeframe (2023); OECD EAG 2022, Completion rates of full-time students who entered a bachelor’s (or equivalent level) programme, by gender and timeframe (2020); OECD EAG 2019, Completion rate of full-time tertiary students, by level of education and gender (2017)

Vastutusvaldkondadesse vastu võetud üliõpilaste osakaal on kasvanud.

Kõik ülikoolid on suurendanud vastuvõetute osakaalu riigiga kokkulepitud valdkondades ja kasv on olnud suurim seal, kus 2016. a oli osakaal kõige madalam (EMÜ ja TLÜ).

Allikas: HTM

Ka avaõiguslike ülikoolide koondina on vastutusvaldkondadesse vastuvõetute osakaal kasvanud.

Allikas: HTM

Ülikoolid on valdkondlikelt profiilidelt väga erinevad – väikestes ülikoolides toimub vastuvõtt vaid üksikutesse valdkondadesse, suuremates on valdkondlik jaotus mitmekesisem.

Allikas: Haridussilm

Allikas: Haridussilm

Vaadates Eesti naaberriike ja riike, keda kõrghariduse teemades oleme eeskujuks võtnud, on valdkondlik jaotus kõrghariduse tasemel riigiti erinev. Magistritaseme lõpetajate valdkondlikus jaotuses on Eesti ja Iirimaa osakaalud IKT valdkonnas üle teiste. Ärinduses, halduses ja õiguses on Eesti osakaal keskmisest väiksem, humanitaaria ja kunstide valdkonnas oleme Taaniga kohe Soome järel. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna osakaaluga oleme keskmiste hulgas, tervise valdkonnas on meist väiksem osakaal vaid Taanil ja Hollandil.

Allikas: OECD, Distribution of enrolled students, new entrants and graduates by field of education

Lõpetamise järgne hõivesse suundumise või õpingutega jätkamise määr püsib väga kõrge

Ülikoolide suurim mõju avaldub kõrgharidusega inimeste tegevuse kaudu. Eesti arengu tagatiseks on oma eluga hästi toime tulevad inimesed, kes väärtustavad meie keele- ja kultuuriruumi, rakendavad oma teadmisi ja oskusi tööturul või ettevõtluses ning osalevad demokraatliku riigi toimimiseks vajalikes ühiskondlikes protsessides.

Kõrgharidusega inimesed on kõikide näitajate poolest tööturul eelisseisus. Kõrghariduse rahastamismudelis arvestatakse ühe näitajana vilistlaste edasist tegevust. Lõpetamise järgne hõivesse suundumise või õpingutega jätkamise määr püsib ülikoolides väga kõrge.

Allikas: Haridus-ja Teadusministeerium

Eesti on kõrghariduse lõpetajate tööhõive näitajate poolest üks Euroopa parimaid – 2024. aastal oli tööhõive määr 20-34. aastaste 1-3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanute hulgas Euroopas teisel kohal ja märkimisväärselt kõrgem, kui Euroopa Liidu keskmine.

Allikas: Eurostat

Alates 2018. aastast on Eesti kolmanda taseme lõpetanute tööhõive olnud pidevalt üle Euroopa Liidu keskmise. HaridusSilmas kuvatavat näitaja eesmärki ületatakse hetkel päris oluliselt.

Allikas: Haridussilm, Eurostat. Näidatud on osakaal 20-34 aastastest kõrghariduse lõpetanutest, kes lõpetasid õpingud vaatlusaastale eelneva kolme aasta jooksul ning on tööga hõivatud. Mõõdikul on lõpetanutele 4 kriteeriumit: 1) lõpetaja peab olema ILO definitsiooni järgi hõivatud; 2) lõpetatud haridustase vastab vähemalt ISCED 5-8 taseme haridusele (so kõrgharidus); 3) lõpetaja ei õppinud ega osalenud koolitustel küsitlusele eelneval 4 nädalal; 4) lõpetaja omandas kõrgeima haridustaseme 1-3 a tagasi.

Mida kõrgem on kõrgkoolis lõpetatud haridustase, seda suurem osa lõpetanutest töötab lõpetamisjärgselt juhtide ja tippspetsialistide ametikohal. Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe lõpetanutest töötab alla poole juhtide ja tippspetsialistide ametikohtadel. Ligikaudu viiendiku kohta ei ole kas töötajate registris märget ametigrupi kohta või ei töötanud nad töötajate registri andmetel.

Allikas: HTM (EHIS ja TÖR, Tööturuedukuse andmestik)