Liigu sisu juurde

Küsimused ja vastused

Koondame siia statistikat sageli esitatud küsimustele vastamiseks. Enamasti on küsimused ülikoolide tegevuse ja kõrghariduse ning teaduse rahastamise kohta. Jooniseid saab suuremalt vaadata neile klikkides.

Akadeemilised töötajad

Mida teevad akadeemilised töötajad? 

Akadeemiliste töötajate tööülesanneteks on õppe- ja teadustöö, oma valdkonna ja organisatsiooni juhtimise, korralduse ja populariseerimisega seotud ülesanded, osalemised avaliku sektori kogudes ja töörühmades, sõnavõtud ja esinemised konverentsidel, nõustamis- vm teenused. Nende ülesannete ulatus ja tööga kaasnev vastutus varieerub nii ametikohtade vahel kui ka nende sees. Akadeemiliste töötajate ajakasutuse uuringud 1 näitavad, et sisuliselt kõikidel ametikohtadel on kasvanud teadustegevuse maht ja administratiivne töö, kuid õppetööle pühendatud aeg on viimastel aastatel vähenenud. 

Allikad: Praxise uuringud „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“, 2019 ja „Eesti õppejõud 2012“. Selgitus: varasemad dotsendid on liikunud uutes karjäärimudelites kas vanemlektori või “professor, R3” rühma.

Kui palju on akadeemilisi töötajaid?

Avaõiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate arv (FTE) on viimastel aastatel kasvutrendis peamiselt doktorantidele töötaja staatuse andmise tõttu. Doktorante kõrvale jättes on ülikoolid endiselt täna väiksemad kui enne kõrgharidusreformi. 

Allikas: Rektorite Nõukogu andmekogu

Kuidas on muutunud tulemused?

Akadeemiliste töötajate tootlikkuse kasv paistab silma ennekõike teadustöö mahtudest ja tulemustest. Tasemeõppe maht küll vahepealsetel aastatel vähenes, aga vähem kui muutus üliõpilaste arv.

Ülikoolid annavad tasemeõppes ühes õppeaastas välja ca 1,6 miljonit EAPd. Kõrgharidusreformi järgsetel aastatel ei langenud iga-aastaselt EAPde arv nii palju kui üliõpilaste arv.

Allikad: Ülikoolide andmed EAPde kohta; andmetes ei kajastu EMTA andmed.

Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimisel arvesse võetavate publikatsioonide arv avaõiguslikes ülikoolides on pidevalt kasvanud.

Allikas: Teadussilm

Avaõiguslike ülikoolide osalemine EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammides (7. raamprogramm, Horisont, Euroopa Horisont) on järjest kasvanud.

Allikas: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/horizon-dashboard. Andmed e-corda self-service BI-st; seisuga 20.05.2022, alla laetud 16.08.22

Kui suur on töötasu?

Ülikoolides makstavad töötasud erinevad ametikohtade lõikes, kuid palkade loogiline seos suuremate (kvalifikatsiooni)nõuete, tööülesannete ja vastutusega on selgelt eristatav. Ametikohtade sees on võimalik ka tootlikkusest või rahastajast sõltuv varieeruvus. Näiteks mõjutavad professori ametikoha keskmist palka (ja varieeruvust) lisaks projektide hulgale ka nende tingimused – nt ERA Chair meetmest loodaval professori ametikohal on töötasu pigem rahvusvahelisel kui Eesti tasemel.

Akadeemiliste töötajate mediaanpalgad näitavad, et palgaperspektiiv ülikoolide juures ei ole hea – eriti karjääri alguses ja õpetamise fookusega ametikohtadel. Avaõiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate mediaanpõhipalga 2021. a. andmed näitavad, et pooled doktorikraadiga lektorid teenivad vähem kui 1800 eurot ja magistrikraadiga vähem kui 1600 eurot kuus.

Allikas: RN andmekogu

1PRAXIS „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“, 2019; http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/04/APIKS-Eesti-2019.pdf; PRAXIS „Eesti õppejõud 2012“; https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/04/2013-Eesti-oppejoud-2012.pdf