Küsimused ja vastused
Koondame siia statistikat sageli esitatud küsimustele vastamiseks. Enamasti on küsimused ülikoolide tegevuse ja kõrghariduse ning teaduse rahastamise kohta. Jooniseid saab suuremalt vaadata neile klikkides.
Kõrghariduskulud
Kuidas on on kõrghariduskulud muutunud?
2021. aastal olid valitsussektori kõrghariduskulud suurusjärgus 317 miljonit eurot, ca 1,1% SKPst. Aastal 2013 investeeriti kõrgharidusse 1,4% SKPst ja tasuta kõrghariduse reformi eel 1,6%1. Kõrghariduskulud on kümne aastaga kasvanud umbes kolmandiku võrra, täpsemalt 30%. Sama ajal on Eesti majandus ja nt ka üldhariduskulud sisuliselt kahekordistunud (esimene on kasvanud 93% ja teine 106%). Hinnad on kasvanud viiendiku jagu, 21.2%. Sellesse perioodi jääb ka 5 aastat, kus kõrghariduskulud ei kasvanud, vaid kahanesid.
Kuidas paistame rahvusvahelises võrdluses?
Rahvusvaheliseks võrdluseks kasutame näitajat, mis kajastab avaliku sektori kulutusi kõrgharidusele ja kõrgharidussektoris tehtavale teadusele (näitajate pikemad selgitused on alalõigus “Mis on hariduskulud?”4 Osakaaluna SKPst on see näitaja üsna Euroopa Liidu keskmisel tasemel (2020. aastal Eesti 1.09% ja EL 1.27). Üliõpilase kohta on Eesti hariduskulud 65% EL keskmisest. Võrreldes aga sarnaste süsteemidega, kus riik pakub tasemeõpet suurele osale eagrupist õppemaksuta ning kus teadussüsteem tugineb suuresti ülikoolidele, investeerime kõrgharidusse oluliselt vähem ka osakaaluna SKPst (meist investeerivad vähem vaid Küpros ja Kreeka).
Negatiivset rahastustrendi rahvusvahelises võrdluses iseloomustab ka Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni raport Public Funding Observatory5, kus on näidatud Euroopa riikide inflatsiooniga korrigeeritud avalik panus kõrgharidusse võrreldes aastaid 2008 ja 2019; Eesti võrdlus on aastate 2008–2017 kohta6.
Mis on hariduskulud?
Hariduskulude kohta koostatakse mitmeid näitajaid. Sageli ei teadvustata, missugusest näitajast jutt käib, sest kaks olulisemat näitajat on Eesti kohta väga sarnased. Need kaks näitajat on valitsussektori hariduskulud ning kõrgharidussektori haridus- ja teaduskulud. 2019. a. olid mõlemad 1.1% SKPst.
Esimene, valitsussektori kõrghariduskulud sisaldab kõikide valitsussektori asutuste kulusid kõrgharidusele, rahastuse allikast sõltumata. Ülikoolid oma avalik-õigusliku staatusega on samuti valitsussektori osa, mistõttu on selles näitajas koos nii riiklikust kõrghariduse tegevustoetusest tehtud kulud kui ka kogutud õppemaksudest ja välisprojektidest rahastatud kulud. Samuti sisalduvad selles näitajas toetused üliõpilastele, aga ka hariduspoliitika ja riikliku korralduse eest vastutavate asutuste kulud ning investeeringud. Erasektori kõrghariduskuludest on selles näitajas siiski ainult valitsussektori rahastatud osa. Rahvusvahelise võrdluse teebki keeruliseks ülikoolide mitmekesine õiguslik staatus eri riikides. Näitaja katab staatusest sõltumata riigi rahast tehtud kulud, aga erasektori panus on sees või väljas sõltuvalt sellest, kas ülikool ise on valitsussektori osa või mitte.
Selle näitaja koostamise aluseks on rahvusvaheliselt kokku lepitud valitsussektori kulude liigitamise klassifikaator COFOG. Valdavalt kasutatakse andmeallikana saldoandmikke, aga ülikoolide kõrghariduskulude eristamiseks teaduskuludest ka avalik-õiguslike ülikoolide hariduskulude küsimustikku.
Rektorite Nõukogu kasutab seda näitajat mõistmaks, kuidas kõrghariduskulud üle aja ja eri rahastusmudelite kontekstis muutunud on, sh võrreldes valitsussektori kuludega teistes valdkondades. Selle näitaja eelisteks on
Teise näitaja, kõrgharidussektori haridus- ja teaduskulud, puhul tekitab segadust see, et sageli, sh nii OECD kui ka Eurostati andmebaaides, viidatakse neile kui hariduskuludele ja asjaolu, et need sisaldavad ka kõrgharidussektori teaduskulusid, selgub ainult detailsemal süvenemisel. Haridus- ja teaduskulusid näidatakse koos aga seetõttu, et paljudes riikides toetatakse ülikoolide/kõrgkoolide tegevust ühe keskse instrumendiga, mis on mõeldud nii hariduseks, teaduseks kui ka teisteks tegevusteks. Meil selline kõiki ülikoolide tegevusi kattev instrument puudub, aga kombineerides neid andmeid riigi rahastatud teaduskuludega kõrgharidussektoris, saame anda hinnangu sellele, mis riikides selline keskne instrument olemas on ja mis suurusjärgus see on (näide on koostatud 2019. aasta andmetega).
1 Kasutame praegu Eesti Statistikaameti andmeid, sest Haridussilmas on kõrghariduskulude metoodika kahel perioodil (2012-2014 ja 2015-2019) erinev. Uuemate andmetega kõrvutamiseks peaks varasema perioodi investeeringutes näitama samuti põhivara kulumit suurusjärgus 21-30 miljonit eurot aastas.
2 Allikas: Haridussilm
3 Selle perioodi kohta on kättesaadavad andmed, vastavalt õpetajate ja akadeemiliste töötajate kohta Haridussilmas ja RN kodulehel (statistika.ern.ee/tootajad).
4 Rahvusvaheliseks võrdluseks arvestatakse hariduskulusid vastavalt OECD, Eurostati ja Unesco juhistele, mistõttu on summad Eesti-sisesest statistikast erinevad, aga see-eest teiste riikidega paremini võrreldavad.
5 https://eua.eu/issues/18:funding.html
6 Metoodikamuudatused Haridussilma hariduskulude statistikas ei võimalda võrreldavaid andmeid hilisemate aastate kohta esitada.